Posted by: Rene Tammist | märts 11, 2013

Elektrijaamade omatarbest Euroopa reeglite valguses

Läinud nädalal võtsid kaks ajakirjandusväljaannet lahata energiamajanduse seisukohalt üsna teisejärgulist küsimust, kas elektrijaamade tööshoidmiseks vajalik elektri tarbimine vajaks toetamist. Ajendiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnike katse eksitada Riigikogu liikmeid väidetega nagu oleks Elering toetusi makstes midagi ebaseaduslikku teinud. Ehkki Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väljaöeldust taganes, viskasid ametkonnad õhku mõned “huvitavad” väited, millest ühte allpool kommenteeriksingi.

Nimelt väitis Konkurentsiameti juht Märt Ots 8.märtsi Postimehes, et kogu maailmas arvestatakse ainult selle elektriga, mille tootja tarbijale elektrivõrku saadab, ega arvestata jaamade tööshoidmiseks toodetud energiat. Võib-olla Bangladeshis on lood tõesti nii aga Euroopa Liidus arvestatakse ka jaamade tööshoidmiseks toodetud energiaga.

EL taastuvenergia direktiivis (2009/28) toodud energia lõpptarbimise mõiste sisaldab ka jaamade omatarvet. Definitsioon sõna-sõnalt on järgmine:  „summaarne energia lõpptarbimine” – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja edastamisel;“

Energia lõpptarbimise definitsioon on aga aluseks taastuvenergia direktiivi artikli 3 alusel liikmesriikidele määratud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaludele energia lõpptarbimises 2020. aastal, ehk siis Eesti riigi taastuvenergia eesmärgile. Seega, erinevalt Märt Otsa väidetest, raporteerib Eesti riik igal aastal võidukalt uutest toodetud taastuvenergia kogustest ning arvestab jaamade tööshoidmiseks toodetud energia sinna hulka.

Õiglane oleks, et kui Eesti riik ei loe tootmiseks omatarbeks kasutatud elektrienergiat ega taha selle eest toetust maksta, siis tuleb vastavalt korrigeerida ka Eesti riigi taastuvenergia eesmärkide täitmist allapoole, vastasel juhul on tegemist Eesti riigi poolt silmakirjaliku käitumisega. Tegu on järjekordse JOKK skeemiga, kus Euroopa silmis üritatakse ennast puhta särgiesisega näidata, kodus aga valitseb üks paras segadus.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: